ENTRE SIMU NO LA SIMU

Photo: Referendo Timor-leste

Kalan molok loron ida-ne'e, ha'u-nia inan-aman nomós inan-aman no maun-alin barak husi uma-sorin, sidade tomak no karik iha rai Timor tomak neon la hakmatek.

La hakmatek ida-ne'e karik la'os deit hodi kalan, maibe hahú ona kalan rihun hirak molok ne'e. Hori uluk kedas Timor hakarak ukun-an rasik an hodi kore an husi opresaun kolonialismu, liberta an nudar humanu. Maibé dalan ba liberdade mak la kabeer. 

Opressaun ida atu rohan, opressaun seluk hahú fali. Hanoin katak terus ida atu rohan, afinal terus seluk mak tama fali mai duni povu Timor kbiit laek ho bomba, mate namkari lemorai iha rain rasik. Rain rasik be ema rai seluk ida ukun ho kroat, ukun ho kilat halo maun alin sira be derepente lakon leet iha kalan nakukun no la fila fali mai. Laiha adeus. Inan-aman no família mak hela isin ki'i, fuan tanis wain, matan moris neon nain lerek. Tansá terus ne'e? Tansá mate no lakon ne'e? Nune'e loron kalan ha'u inan-aman haktuir iha sira-rua nia dadalia. Ha'u rona de'it husi didin tripléx sorin.
Tinan ruanulu resin, ha'u inan-aman neon husu. Timor, bainhira mak sai husi nakukun? Timor, bainhira mak hetan naroman? Timor, bainhira mak bele ukun an? 

Tan ne'e, kalan tolunulu ka haat nulu resin molok loron ne'e, ha'u inan-aman dada iis naruk rona katak sei iha referendu. Referendu atu hakotu entre simu no rejeita. 

"Mak ne'e. Loron to'o ona. Ida-ne'e mak ita buka. Kleur ona ita hein. Ohin foin mosu. Referendu. Husik nia sai dalan atu ita hakotu ita-nia destinu. Destinu ba ita-nia Timor."

SIMU no LA SIMU mak liafuan rua ho ida-idak nia signifika, nia folin no ninia moruk ka midar. Husi ekraan televizaun kabosu, ha'u inan-aman rona esplikasaun husi UNAMET ho atensaun. Besik loron referendu, ha'u nonook fihir sira no fihir televizaun. Ha'u nota hela kalan hirak ne'e sira la toba no hadeer to"o kalan boot. Dadalia mak barak ho lian bisubisu. Ha'u lee imajen buletin votu hakerek SIMU no LA SIMU. Ha'u hateke ba hau-nia inan-aman no husu sira 'SIMU ka LA SIMU' katak sá?' 

Hateke haleu tiha sorin-sorin, ho matan fuan lakan, sira hatan, 'sssst... oan doben. Keta husu. Ne'e segredu.' Ha'u nonook. Ha'u komesa sente buan ka klamar aat karik iha hela ami leet ka hamriik hela uma sorin hodi hafuhu no see tilun hela mai ami.

Dadeer iha loron referendu, ha'u inan-aman hadeer dadeersan sei nakukun. Tuur dadalia ho bisubisu tan. Dadeer nakfera ona. Matabisu mós prontu ona. Ha'u aman lakohi haan. Nia dehan nia ba lalais mai fali. Ha'u inan mós lakohi han. Nia dehan orsida mai fali de'it. Ema lubun liu ba no mai. Hakmatek. Referendu hein hela sira. Ha'u hakarak ba hare'e referendu maibé ha'u inan-aman hameno ona katak labele. Ha'u laran husu.

Loron ne'e ha'u hasara referendu mak festa ida be fornese aihan oin rua hanaran SIMU no LA SIMU. Se hili SIMU nia sabor ketak. Se hili LA SIMU, nia sabor mós ketak. Tuur iha uma, ha'u imajina ida ne'ebè mak ema sei hili barak liu. SIMU ka LA SIMU? 

Liu oras balun, ha'u inan-aman fila mai ho oin matan moris neon nain. Ha'u kiikoan, husu sira ho bisubisu 'ha'u inan, ha'u aman, SIMU ka LA SIMU?'

Hateke tiha ba malu. Dala ida tan sira rua hateke haleu tiha sorin-sorin, ho matan fuan lakan, sira hatan, 'sssst... oan doben. Keta husu. Ne'e segredu.' 

Ha'u nonook. Ha'u bele sente buan ka klamar aat hamriik hela uma sorin. Nia hafuhu no see tilun hodi rona hela mai ami ho ninia matan fuan be mean hanesan raan. Ha'u tauk. 

***** 

Parabeens ba ha'u-nia inan-aman no povu Timor-Leste ne'ebé ho aten brani fó ona sira-nia votu atu la-simu otonomia nune'e hatudu ba mundu katak rai Timor-Leste hakarak liberta an.
#hanoinhikasreferendu #hanoinhikasterus #hanoinhikaspovuniavotureferendu #conto